"Hinnasõda läks lahti eelmise aasta lõpus, kui hinnalanguse põhjenduseks toodi peamiselt nõudluse langust maailmaturul ja suuri laovarusid, mis alandasid sisseostuhindu," rääkis Nõupuu arileht.ee-le. "Samaaegselt toimus järsk majanduskasvu pidurdumine kuni tänase majanduslanguseni."

"Jaekaupmees hakkas oma marginaale langetama ja agressiivseid kampaaniapakkumisi tegema käesoleva aasta esimeses kvartalis. Täna toimub hindade tihe jälgimine nii tootjate, hankijate kui ka jaemüüjate poole pealt. Kõik soovivad konkurentsis püsida."

Milliste kaupade puhul käivad hinnasõjas n.ö kõige tulisemad "lahingud"? "Ikka esmase toidukorvi osas. Samas on mahud kõvasti kukkunud tööstuskauba poole pealt ja siin tehakse rohkesti kampaaniaid. Vaadates jaekaupmeeste pakkumisi, siis kõik üritavad kõigis kaubagruppides midagi erilist välja käia," rääkis Nõupuu.

Comarketis on pidevas sooduspakkumises umbes 20% toodetest. "Tähelepanelik ostja saab oma ostukorvi üsna soodsaks kujundada. Viimast võtta pole kusagilt võimalik, sest igal inimesel on õigus ise otsustada, millist kaupa ta osta tahab, ja kui hind ei ole konkurentsis, siis jääb see toode müümata," lausus Nõupuu.

Sooduspakkumised ei kao Nõupuu sõnul kuhugi. Üldise hinnataseme määrab aga ära konkurents ning nõudluse-pakkumise suhe.

"Kulude kokkuhoid toimub ikka millegi arvelt. Jutt kaupmeeste meeletutest marginaalidest on puhas müüt. Esmavajalikud mahukaubad on juurdehindlusega ikka väga nulli lähedal. Viimane asi milles järgi anda on muidugi teenuse kvaliteet - usume, et sinnamaani me ei jõua," rääkis Nõupuu.

"Samas peaks lõpptarbija aegajalt mõtlema millist oksa me ikka saeme, äkki istume ise selle peal," lisas ta.