„Natuke häbi nagu masu ajal tunnistada, aga meil läheb tõesti hästi,” ütlevad naerusuised Leila Tamm ja Kristel Idol hiigelsuure seina ees, mis täidetud sadade sokkidega. Üks neist on meie kodumaise soki-sukavabriku tootearendaja-disainer, teine müügidirektor.

Tee näidiste saali viib läbi Nõukogude ajast remontimata kõledate koridoride ja tühjade tsehhiruumide. Majas on investeeritud tipptehnoloogiasse, supertarkadesse sokikudumismasinatesse ja erilisse disaini.

Kui toona tootis Punase Koidu nimega vabrikus defitsiitseid sukkpükse 1200 töölist, siis praegu on Suvas ametis 130 inimest.

„Majanduskriisist on meile kasu olnud, see on pannud inimesed kodumaiseid tooteid eelistama,” rääkis Kristel Idol.

Kui esimesena julges suurtest poodidest Suva sokke müüa vaid Prisma, siis nüüd on järjekord ukse taga. Rahvussokkide müügiedu mullusel mardilaadal viis esinduspoe avamiseni Tallinna Kaubamajas.

Palju uusi sokiideid

Kui paljude firmade müügidirektorid ja tootearendajad käivad uusi turge otsimas suurtelt messidelt, siis Leilat ja Kristelit võib tihti leida kodumaistelt laatadelt sokke müümast.

„Palju praegusest toodangust on sündinud tänu laatade kogemusele ja seal kuuldud soovidele. Täna öeldaks soov, kuu aja pärast laseme juba uutmoodi sokid turule,” rääkis Leila Tamm tootearenduse kiirusest.

Hästi töötab internetipõhine võimalus ise oma kirjadega sokk kujundada. Firmasokid, kus eri värvide ja mustritega on kirjatud tald ja ninaosa, rääkimata säärest, on Suva ammune trump.

Suvisel laulu- ja tantsupeol oli Suva rahvusmustritega etnosokkide müügipunktide ümber tõ­sine tunglemine. Suurt tähelepanu pälvinud etnosari on sün­dinud koostöös kunstiakadeemia tekstiiliala tudengitega. Ja just etnosarja peab Suva rahvas läbimurdeks.

Alustuseks prooviti Setu mustritega. Praegu on populaarseimad aga Muhu sussi motiividega sokid. Laulupeol pildistasid Suva naised mitmeid huvitavaid rahvariidemotiive, raamatukogus tudeerimise järel sünnivad neist uued etnosokid.

Nüüd läheb Suva Soome turule. Jõuluõhtul võib nii mõnigi põhjanaabri daam leida oma kingikotist Soome rahvariidekirjadega öösärgi, pereisa aga Kalevala sarja sokid.

Üheksakümmend aastat kirevat ajalugu

Sortimendis 173 toodet

Igal tootel kolm värvi

•• Sajaprotsendiliselt kodumaisele kapitalile kuuluv AS Suva tegutseb 1919. aastal ehitatud ja praegu muinsuskaitse all olevas tehasehoones Tallinnas Kotzebue tänaval.

•• Eesti ajal lõpul kandis sealne sokitööstus nime AS Rauaniit, alguses alustati aga hoopis paelte ja nööride tootmisest. Natsionaliseerimise järel sai Rauaniidist hoopis Punane Koit.

•• Sokitööstuse erastamine tõi Suva nime. Nimi on lühend sõ­nast „sukavabrik”.

•• 2008. aastal toodeti Suvas üle kahe miljoni paari sokke, käive oli üle 45 miljoni krooni, kasum üle seitsme miljoni.

•• Etnosokkide osakaal Eesti turul müüdud kauba hulgas on ligi neljandik.

•• Suva põhisortimendis on 173 toodet , mis jagunevad veel eri värvideks ja suurusteks. Iga toodet on keskmiselt kolme värvi.