Pelgulinna ja Kalamaja elanike heaolu eest seisva Telliskivi seltsi liige Aivo Lill veetis päeva Kopli tänava uusi äärekive mõõtes ja vahemaad nii jalgsi kui ka jalgrattaga läbides. „Endise ligi kahe meetri laiuse kõnnitee asemele on rajatud kõigest 155–160 cm laiune kõnnitee,” avaldas Lill kohe nördimust Malmi ristmikult kuni Graniidi tänava nurgani kulgeva lõigu üle. „Selline kitsendamine on arusaamatu ja vastu­võetamatu, kuna puude vaheline kaugus lubaks rajada kuni 220 cm laiust kõnniteed.”

Ka Eesti Päevaleht käis asja uurimas. Tõepoolest, kaks kogukamat või turukottidega inimest teineteisest normaalselt mööda ei mahu, ikka eksib samm vahepeal asfaldist kõrvale murulapile. Samuti ei mahu üksteisest mööda kaks jalgratast käekõrval lükkavat ratturit. „Autoteel sõita on selles lõigus ohtlik, kuna teine rida on tehtud parkimiskohtadeks ja kaubikute või raskeveokite kõrval mahub hädavaevalt liikuma, kõnniteel aga sõita ei tohi,” märkis Lill. Ratturid võiksid kasutada tänavalõiku ka vastas asuva Säästumarketi poolses osas, kuid siis oleks vaja trammiteest ülesõidu äärekive madalamaks lihvida.

Nokk kinni, saba lahti

Tallinna liiklusteenistuse direktori Mati Songisepa sõnul polnud võimalik kõnealusele lõigule eraldi kergliiklusteed rajada. „Jalgrattur on samasugune liikleja nagu auto ning seega on võimalik sõidurajal sõita,” jäi ta endale kindlaks.

Ühele sõidurajale parkimis­või­maluste loomist nimetas ta liikluse rahustamiseks, varem tuli piirkonnast pidevalt kaebusi kihutamise ja ohtlike mööda­sõi­tude kohta. Songisepp sooviks enda sõnul, et nii Kopli kui ka Soo kitsalt tänavalt viidaks raskeveokid ära, kuid enne Kalamaja ümbersõidu valmimist ei ole see võimalik.

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Enno Tamm ütles ratturite murele viidates, et liiklemiseks võib valida ka muu marsruudi kui Kopli tänava kaudu. „Inimestel on üldjuhul kahesugused soovid: tehke tee laiemaks ja tehke nii, et keegi ei kihutaks. Üks välistab teise,” märkis Tamm ja lisas, et jalgrattaga sõitmiseks valmib ka Kopliranna-Pelguranna promenaad.

Algatuse „Eesti rattarikkaks!” koordinaator Maario Laas nimetas rattaliikluse arvestamist suhtumise küsimuseks: inimesed soovivad teha oma igapäevakäike rattasadulas. „Peale Kopli tänava on halb näide ka Kunderi tänav. Meil on olemas rahvusvaheliselt atesteeritud rattaaudiitor Rein Lepik ja palju linnaplaneerimist õppinud inimesi – linn võiks enne uute teede loomist meiega kindlasti konsulteerida,” väljendas ta pettumust.

Liikumispuudega inimesed hädas

•• Tänavu rekonstrueeriti Kopli tänav Erika ristmikust kuni Põh­ja puiesteeni.

•• Arko Vool liikumispuuetega inimeste liidust polnud värskelt avatud Kopli tänavale veel jõudnud, kuid nentis, et Tallinna üle­käigukohtade planeerimine jätab liikumispuudega inimeste seisukohast veel soovida. „Siinsamas liidu maja juures Koskla ja Mooni tänava ristmikul tehti esmalt kõik neli ülekäigurada valesti, nüüdseks on üks parandatud,” ütles Vool. Ta rääkis, et tihti saab ühelt tänavapoolelt alla, ent teiselt üles mitte – see omakorda tekitab liikluses ohtliku olukorra, sest on vaja tagasi pöörata. 

•• Kui ülekäigukohas ei peaks äärekivi olema kõrgem kui 4 cm, siis on Voolu sõnul tavaline, et paigaldatakse ka 10 cm kõrgusi äärekive. „Millegipärast ei tulda nõu küsima – ehitatakse valmis ja oodatakse hilisemat reageeringut,” märkis ta.

•• „Kui linn tõepoolest hooliks linnaelanikest, oleks ta remontinud Kopli tänava sõidu- ja kõnniteid nii, et sõiduteel mahuks nii sõidu- kui ka veoauto kõrvale sõitma ka jalgrattur, kõnniteele aga ka vanemate käekõrval lapsed,” arvas Heina tänava elanik Katja. Sõidukiiruse vähendamiseks piisaks tema hinnangul liiklusmärkidest.