Majandusminister Juhan Parts tegi rahandusministeeriumile ettepaneku, millega soovib oma valitsemisalasse korralikku lisa eurotoetusteks.

„Oleme seisukohal, et praegune riigi eurorahade jagamise tempo pole piisavalt kiire. Kuna mitmed majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuurivahendid on nüüdseks juba jaotatud, siis soovime suunata mitmele projektile rohkem toetusraha,” selgitas ettepanekut ministeeriumi talituse juhataja Külli Kraner.

Tema hinnangul on kõige tähtsam eurorahade toomine valdkondadesse, mis tõstavad Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust ja konkurentsi­või­met. „Lisaks on oluline tõsta tootmisefektiivsust ja kasvatada eksporti. Ära tuleks jätta nn toredusinvesteeringud, mis olid plaanis headel aegadel.”

Tegudeni uuel aastal

Nii loodabki ministeerium, et saab teiste, eurorahade jagamisel aeglasemate ministeeriumide arvel suunata tööstusette­võtete tehnoloogiainvesteeringute programmi vähemalt 500 miljonit lisakrooni, teadus- ja arendustegevuse projektidele 500 miljonit krooni, korterelamute energiasäästu 800 miljonit krooni, noortele innovaatilistele ettevõtetele 500 miljonit krooni, eksporditurunduseks 300 miljonit krooni ja suure mõjuga välisinvestorite toetusskeemile 400 miljonit krooni.

Lisaks soovib ministeerium transpordi investeeringutesse suunata osa ühtekuuluvusfondi vahenditest. Seni olid näiteks investeeringud Tallinna–Tartu maantee ehitusse plaanis teha riigi omavahenditest. Nüüd aga on osa teelõikude ehitamine muudetud abikõlblikuks eurorahast. Kokku on projekte, mis  võivad nüüd teoks saada, 5 miljardi krooni jagu.

Kraner loodab, et eurorahade ümbertõstmise otsused võetakse vastu kiiremas korras, kuid kardab, et reaalsete tegudeni jõutakse järgmise aasta alguses.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Annika Vilu sõnul on arusaadav, et eurorahade jagamine ümber vaadatakse, sest 2007.–2013. aasta toetusvaldkonnad lepiti kokku kolm-neli aastat tagasi. „Kuid üldeesmärk pole keskenduda paarile konkreetsele toetatavale valdkonnale ega nende mahu suurendamisele või vähendamisele. Oluline on pigem tervikpildina üle vaadata, kas kõik senised otsused täidavad seatud eesmärke,” märkis ta.

Rahandusministeerium on saanud välise eksperthinnangu ja peab läbirääkimisi ministeeriumidega, nii et lähikuudel on lootust jõuda vahefinišisse.

Samas lisa ta, et kuigi ette­võtlus on oluline prioriteet, leidub ka teisi valdkondi, mis vajavad halvenenud majandusoludes rohkem tähelepanu – näiteks tööhõive, täiendusõpe ja investeeringukeskkonna atraktiivsus.

„Oleme nõus, et ettevõtlus vajab enam raha ja selleks tuleb ennekõike leida võimalusi majandusministeeriumi valdkonna teistest vahenditest ning kui sellest ei piisa, siis ka mujalt,” rõhutas Vilu.

Tamkivi: mõtleme ka ülehomsele

•• Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisalas tehtavad investeeringud võiksid tulemusi anda juba lähiajal, tuleb jätkuvalt tegelda ka projektidega, mis vaatavad kaugemasse tulevikku.

•• „Majanduse stimuleerimiseks on igal juhul mõttekas lasta euro­raha ringlusse nii kiiresti kui võimalik, ergutades sellega investeeringuid, tarbimist ning maksude laekumist riigieelarvesse. See on vahend, mis annab tulemust homme, kuid me tahame saada tulemust ka ülehomme,” ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

•• Kui MKM loodab saada oma projektide katteks solidaarselt raha juurde, tähendaks see Tamkivi hinnangul sotsiaal-, keskkonna- ning haridus- ja teadusministeeriumidelt iga­ühelt 400 miljoni krooni äravõtmist.

•• Miks peaks tervishoiu, elukestva õppe või puhta joogivee tulevikku suunatud investeeringud olema vähem olulised, küsis keskkonnaminister.