Suuremates kaubanduskeskustes riskikapitali najal pakiautomaadid üles seadnud ettevõte kavatseb raske aja kiuste end aasta lõpuks turuliidriks rebida.
Eesti on Saksamaa järel teine riik maailmas, kus selline üleriigiline pakiautomaatide võrgustik on käima pandud.
Foto: smartpost
Vaatamata sellele, et postiteenuse käivitamine läks üle kivide ja kändude ning esimese poolaasta lõpetas SmartPOST 8,3 miljoni kroonise kahjumiga, on ettevõte kindel, et kogu sellelaadne valdkond hakkab turul peagi kasvama.
„Praegune majandusolukord on korraldanud ka meile tuleristsed,“ rääkis ettevõtte juhatuse esimees Indrek Oolup Päevaleht Online’ile ning kinnitas, et pakiautomaatide kasutajate hulk kasvab vaatamata sellele pidevalt.
Näiteks augusti lõpus ületas ühes päevas pakiautomaatide kasutajate arv 1000 inimese piiri. „Protsendiliselt, kui palju pakiautomaate kasutatakse, võib täiesti rahul olla,“ märkis ta.
Oolupi sõnul on praegu aktiivseid internetipoode ja katalooge, kes nende teenust pakuvad umbes sada. "Kasutatavus firmati on erinev – 30-80 protsenti tellijatest valib meid kauba kättesaamise vahendina,“ rääkis Oolup.
Eraisikuid, kes pakiautomaadi kaudu oma pakke ükteisele saatsid, oli viimase kuu jooksul keskeltläbi 2000, seega kasutavad inimesed Oolupi sõnul automaate täitsa meelsasti. „Küll aga vastab tõele see, et inimesed kardavad veidi uut ja tundmatut asja,“ möönis Oolup.
Punaseid pakiautomaati võib tema sõnul võrrelda sularahaautomaadiga. „Kui sularahaautomaat tekkis, siis paljud eelistasid endistviisi võtta oma raha pangakontorist telleri käest. Nüüd enam keegi naljalt pangakontorisse sularaha võtma ei lähe,“ selgitas Oolup ning lisas, et sama saatus tõotab tabada ka automaate. „Pakiautomaat asendab pakkide saamisel peagi postkontori,“ oli ta kindel.
Arengufond esialgses kahjumis probleemi ei näe
SmartPOSTi käivitamisse 13,4 miljonit krooni investeerinud Arengufond ei usu vaatamata möödunudaastasele kahjumile, et nende rahapaigutus oleks luhta läinud. Sealse investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko selgitas Päevalehele, et rahapaigutuse tasuvus selgub alles investeeringust väljumisel ehk kui nad müüvad ära oma osaluse ettevõttes.
„Investeerimisperiood on ca 5 aastat ja ehkki võimalik on ka varasem väljumine, ei ole Arengufond praegu küll plaaninud oma osalust SmartPostis müüa,“ kinnitas Kakko.
Kuna kasvuettevõttesse tehtava varase faasi investeeringu puhul on tema sõnul tavaline ja ootuspärane, et alguses investeeritakse rohkem ja kulud seoses teenuse arendamisega on suured ja tulud hakkavad alles hiljem kasvama, on kõik sellised ettevõtted oma algusaastatel raamatupidamislikus kahjumis.
„Kindlasti ei tähenda 2008. aasta raamatupidamislik kahjum seda, et ettevõttel või sinna tehtud investeeringul poleks väärtust,“ kinnitas Kakko.
Kakko möönis, et esialgselt tehtud prognoosidega võrreldes on planeeritud kasutatavuse tasemed saavutatud mõningase hilinemisega, kuid sellest pole lugu.
„Praegu oleme seisukohal, et üldise majanduslanguse tingimustes on ettevõtte meeskond olnud tubli ja suutnud muutunud majandustingimustes teenuse hästitoimivalt tööle saada ja ka planeeritud kulud on hoitud kontrolli all,“ rääkis Kakko.
Teadaolevalt asub maailma suurim pakiautomaat Tallinnas
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt