Keskerakondlasest endine sotsiaalminister Jaak Aab ütles Päevaleht Online’ile, et peab sotsiaalmaksule alammäära seadmist õiglaseks, kuid ülempiiri ta ei toeta. „Ülempiiri suhtes ei ole nõus igal juhul, sest sotsiaalmaksu tasumisel kehtib solidaarsusprintsiip – kes rohkem teenib, ka maksab rohkem,“ ütles Aab.

Aab viitas ka rahastamisallika kadumisele, ta märkis, et vahendeid napib nii haigekassas kui ka pensionikindlustussüsteemis niigi. Aabi hinnangul oleks ülemise piirmäära seadmisel rahaline kaotus väga suur ja traagiline mõju, ükskõik mis summa peale see seataks. Seetõttu oleks piirmäära seadmine Aabi sõnul jabur.

Kunagine rahandusminister ja maksuameti juht Aivar Sõerd (Rahvaliit) Aabi kui piirmäära seadmise oponendi argumentidega ei nõustu. Sõerd ütles sotsiaalmaksule piirmäärade seadmise plaani kommenteerides, et toetab selle arutamist, kuna see võiks parandada maksulaekumist, vähendada maksukoormust ja parandada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Sõerd rääkis, et maksukoormus on Eestis kõrge, mistõttu konkurentsivõime ja maksukoormuse ning üldiselt ettevõtluse seisukohast vaadates oleks ülemmäära seadmise arutamine mõistlik. „Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelises konkurentsis on kriitilise tähtsusega ja olgem ausad, meil on maksukoormus viimastel aastatel tõusnud ja ettevõtete konkurentsivõime paljudes valdkondades halvenenud.“

Ülemmäära seadmise vastuargumendina on viidatud solidaarsusprintsiibile ja sotsiaalsfääri alarahastatusele. Solidaarsusest rääkides ütles Sõerd, et siin ei tohiks dogmasid olla, vaid piirmäärad olgu arutelu objekt. Samuti ei usu Sõerd pensioni- ja ravikindlustussüsteemi rahastamisallika löögi alla jäämist.

Sõerd: aeglustuks maksuvõla kasv

„Olgem ausad, meil eksisteerib varimajandus, ümbrikupalgad. Kui sotsiaalmaksukoormust vähendada, siis see ei pruugi automaatselt maksulaekumist vähendada,“ arvas Sõerd, kelle hinnangul võib piirmäära seadmisel olla vastupidine efekt, kuna paraneb maksukultuur ja väheneb varimajanduse osatähtsus. „Maksuvõlad on väga suured, kusjuures sotsiaalmaksuvõlg on suurim, võib-olla sotsiaalmaksuvõla kasvamine aeglustub selle sammu tagajärjel.“

Ülemise piirmäära seadmine soodustaks Sõerdi sõnul esiteks Eesti ettevõtete tööjõumahukate valdkondade arengut, aga rahvusvahelises mastaabis konkurentsivõimelist palka tuleb maksta ka näiteks kõrgtehnoloogia ja väga spetsiifiliste erialade spetsialistidele. Kui sotsiaalmaksukoormus on väiksem, siis on see nende valdkondade arengule kasulik. Sõerd rõhutas, et maksusüsteem ei tohiks olla ettevõtluse arengule takistuseks.

Endine rahandusminister märkis, et kuivõrd on spetsialiste, kellele ettevõtted peavad väga kõrget töötasu maksma, siis olukorras, kus piirmäär puudub, vormistatakse antavad tasud lihtsalt teisiti, näiteks dividendidena, mis tähendab, et sotsiaalkindlustussüsteem seda raha niikuinii ei saa. „Kui oleks piirmäär seatud, siis võib-olla ei tasuks ettevõtetel ära maksuriskide võtmine,“ arutles Sõerd, kelle hinnangul maksulaekumine tõenäoliselt paraneks, kuigi pole võimalik hinnata, millises tempos.

Sotsiaalmaks teenitud tasust, mitte rohkem

•• Sotsiaalmaksule alammäära seadmist peab Sõerd täiesti loomulikuks. „Just tööjõumahukates valdkondades kasutatakse palju osalise tööajaga töötajaid. Igati mõistlik on arvestada sotsiaalmaksu teenitud tasust,“ lausus ta. Kõige rohkem võidaksidki uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.

•• Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist, jõuab valitsusse arutamiseks tõenäoliselt ülehomme.