Foto: Reuters

Analüütikute sõnul kaotab Kreml gaasikraanide sulgemisega eelkõige Euroopa suurriikide usalduse, mille võitmisega on venelased viimasel ajal oma ärihuvide teostamiseks palju vaeva näinud, sest Euroopa on Venemaale üks peamisi ekspordi sihtpiirkondi, vahendas Reuters. Analüütikute arvates võib uus gaasikriis seada löögi alla ka Venemaa ja Euroopa riikide ühised energiaprojektid, sealhulgas Nord Stream’i ja South Stream’i gaasijuhtmete rajamise.

Venemaa üritab praegu majanduskriisile jalgu jäänud ühiste gaasiprojektide teostamist kiirendada, mistõttu tal on selleks otstarbeks vaja lääne toetust. Seetõttu võrduks gaasitarnete peatamine sel talvel Venemaa juhtkonnale poliitilise ning majandusliku enesetapuna.
"Moskva on parandanud alates jaanuarist suhteid peamiste Euroopa Liidu riikidega ja ei soovi selles arengus ühtki tagasilööki," tõdes Uralsibi analüütik Chris Weafer.
Weafer leiab, et Venemaa on teinud mitmete eelmisel talvel gaasikriisis kannatada saanud riikidega diili ega soovi praegu nendega suhteid halvendada. Näiteks USA loobumine raketitõrjekilbist Ida-Euroopasse kutsus Poolas ja Tšehhis esile paanika, mille võimendamisest pole Venemaa hetkel huvitatud.

Kremli otsused ebamõistlikud
Samas leiavad mõned analüütikud, et Kreml langetab endiselt gaasitarnete osas ebamõistlikke otsuseid, mistõttu pole gaasitransiidi katkemine siiski välistatud, kui Ukrainaga tekivad probleemid. Lisaks tasub silmas pidada ka Venemaa ja Ukraina juhtkonna vahelist vastasseisu.
"Putini otsused on ettearvamatud," selgitas East European Gas Analysis analüütik Mihhail Kortšemkin. "Ukraina karistamine on tema jaoks veel peamine prioriteet. Kolmas gaasisõda on võimalik. Eelmine gaasisõda oli ka liiga mõistuse vastane: lahkuda turult tarbimise kasvu ajal oli väga loll mõte."
Praegu peab Ukraina gaasi eest maksma iga kuu 7. kuupäevaks. Kui Ukrainal tekivad raskused, võivad Brüssel ja rahvusvahelised finantsorganisatsioonid talle ulatada abikäe, seda tingimusel, et Venemaa säilitab gaasitransiidi. Ukraina peab omakorda garanteerima gaasitransiidi Euroopasse.
"Kiiev on lihtsalt liiga sõltuv nii Euroopa Liidust kui Venemaast või neist mõlemast," lisas Weafer. "Ei Brüssel ega Moskva ei saa Kiievit panna olukorda, kus sel pole ühtki võimalust."
"Igasugune gaasitarnete lõpetamine mängib võimalused kätte Juštšenkole, mistõttu ma ei usu, et Venemaa võib gaasitarned sel talvel peatada," arvas Troika Dialogi analüütik Valeri Nesterov.
Venemaa peaminister Vladimir Putin teatas sel nädalal, et Gazprom võib Ukraina gaasikraanid kinni keerata, kui Kiiev hakkab gaasi ilma selle eest maksmata kõrvale toimetama. Putini sõnul blokeeris Ukraina president Viktor Juštšenko Venemaale eelmise kuu gaasi eest maksmise, kuid Kiiev maksis nõutava summa ära maksetähtaja viimasel kuupäeval.
Eelmisel talvel jäid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Venemaa ning Ukraina tüli tõttu kolmeks nädalaks gaasita. Ukrainas toimuvad 17. jaanuaril presidendivalimised, kus peamisteks kandidaatideks on ekspeaminister Viktor Janukovitš ja praegune peaminister Julia Tõmošenko. Valimiskampaania üheks peateemaks on saanud gaasitransiit.