Euroopa Komisjon loodab, et probleemide lahendamiseks kaasatakse ka kolmandaid osapooli, vahendas Reuters. Venemaa on aga varem teatanud, et kolmandate osapoolte kaasamine vajab kahe ülejäänu nõusolekut.
"Me peame tegema kõik vajaliku kindlustamaks, et selline olukord ei juhtuks enam kunagi," meenutas Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs aasta tagust gaasikriisi Venemaa ja Ukraina vahel, mis jättis Kesk- ja Ida-Euroopas mitmete riikide elanikud külma kätte.
Piebalgs lootis ajakirjanikega vesteldes, et aasta tagune gaasikriis enam ei kordu.
"Me loodame, et transiidisüsteemi ei suleta ja gaasitarnete katkestamisi ei tule," ütles ta.
Memorandumi alusel on mõlemad osapooled kohustatud üksteisele teatama võimalikust gaasi- või naftatransiidi või elektriside katkestamisest. Samuti kohustuvad mõlemad osapooled tegema probleemide lahendamiseks koostööd.
Venemaa energeetikaministeerium teatas oma avalduses, et varajase hoiatuse mehhanism säilitab Moskva ja Brüsseli vahelistes suhetes hea vahekorra.
"See on kohustuste võrgustik, mis muidugi sisaldab kohest teavet igast katkestusest meie energiaühenduses, kas siis läbi tehniliste probleemide või loodusõnnetuste või keerab keegi kraanid kinni või toimetab keegi energiat kõrvale," sõnas Venemaa suursaadik Euroopa Liidus Vladimir Tšižov.
Venemaalt suundub läbi Ukraina ligi viiendik Euroopa Liidus tarvitavast gaasist. Samas on gaasitransiit alates 2006. aastast katkenud kahel korral. Ka tänavu tulevad Venemaalt üheselt mõistetavad sõnumid, mistõttu Kesk-Euroopa kardab, et gaasikriis võib jaanuaris taas korduda. Venemaa peaminister Vladimir Putin hoiatas eelmisel nädala, et tarned katkestatakse niipea, kui selgub, et Ukraina on hakanud gaasi kõrvale toimetama ilma selle eest maksmata. Jaanuaris toimuvad Ukrainas presidendivalimised.