Kulusid tehti kümne kuuga 70,6 miljardit krooni, mis on 77,3 protsenti planeeritust, teatas ministeerium.
Viimasel neljal kuul on riigieelarve olnud ülejäägis ning septembris oli esmakordselt käesoleval aastal ka kogu valitussektori eelarve ülejäägis. Ainsa valitsussektori osana kasvas septembris kohalike omavalitsuste defitsiit.

Lisaeelarvete, täiendava kokkuhoiu, tõhusa maksukogumise ning teiste valitsussektori postiooni parendavate täiendavate otsuste mõjul on teisel poolaastal nii riigieelarve kui ka haigekassa, töötukassa ja Riigi Kinnisvara AS-i defitsiit vähenenud. Selle trendi jätkumist on riigieelarve puhul oodata ka järgnevatel kuudel.

Oktoobrikuu ülevaatesse on esmakordselt kaasatud ka valitsussektor ning seda septembri lõpu andmetega.

Hinnang valitsussektori eelarvepositsioonile põhineb esialgsetel andmetel, seega võib statistikaameti detailsem hinnang käesolevalt esitatud informatsioonist mõningal määral erineda.

Riigieelarve tulusid laekus kümne kuu kokkuvõttes eelarvesse 67,3 miljardit krooni, millest 51,8 miljardit krooni laekus maksutuludena.

Suurimate tululiikidena on oktoobri lõpuks laekunud sotsiaalmaksu 23,7 miljardit ning käibemaksu 15,5 miljardit krooni.

Kokku on kümne kuuga laekunud 79,1 protsenti eelarves kavandatud tuludest.

Oktoobris laekus riigieelarvesse 6,4 miljardit krooni, millest 5,3 miljardit krooni olid maksutulud ning 1,1 miljardit mittemaksulised tulud.

Riigieelarve kulusid tehti kümne kuuga 70,6 miljardit krooni. Sellest suurimate kuludena maksti kokku 31,6 miljardit krooni välja seitsmeks suuremaks sotsiaaltoetusteks ning 7,3 miljardit krooni välistoetustena.

Kokku on oktoobri lõpuks kasutatud kehtivas riigieelarves planeeritud kuludest 77,3 protsenti. Oktoobris tehti väljamakseid 6,9 miljardit krooni.

Kümne kuu jooksul tehtud kulud on jõudnud allapoole 2008. aasta taset ning seda hoolimata oluliselt suurematest välisvahendite väljamaksetest 2009. aastal. Kui võrrelda möödunud ja käesoleva aasta oktoobri lõpu kulude seisu ilma välisvahenditeta, on riigieelarvest kulusid tehtud 4,2 miljardi krooni võrra vähem.

Kuna aasta lõpus makstakse välja tavapäraselt põllumajandustoetuseid, muid EL toetusi ja saabuvad suuremate hangete maksetähtajad, on lähikuude väljamaksed planeeritud suuremad kui varasematel kuudel. Lisaeelarvete ja teiste täiendavate otsuste mõjul suureneb samal ajal aga muude kulude kokkuhoid ning väheneb riigieelarve kassaline puudujääk.

Riigi tegevuskulud on teist kuud järjest madalamal ka 2007. aasta tasemest. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes olid tegevuskulud ca 460 miljonit krooni väiksemad, mis tähendab käesoleval aastal tegevuskulude kokkuhoidu enam kui 27 protsenti.

Likviidseid vahendeid ehk deposiite ja võlakirju, mida saab kasutada tulusid ületavate kulude katmiseks, oli riigil 31. oktoobri seisuga 16,3 miljardit krooni. Oktoobris suurenes riigi likviidsete vahendite kogumaht kolme miljardi krooni võrra. Riigi likviidsete varade hulk on kasvanud nii eelarve ülejäägi suurenemise, stabiliseerimisreservi osalise kasutuselevõtu kui Telekomi aktsiate müügi tõttu.

Valitsussektori eelarve defitsiidi kontrolli all hoidmiseks tegeleb rahandusministeerium nii riigitulude kogumise tõhustamise kui kulude tegemise seirega ning jälgib samuti nii positiivsete kui negatiivsete riskide realiseerumise võimalust. Muuhulgas monitoorib rahandusministeerium pidevalt mittemaksuliste tulude laekumist ning tegevuskulude kasutamist aasta lõpuperioodil, et vältida täiendavate riskide realiseerumist.

Lõplik valitsussektori eelarvepositsioon sõltub samas nii riigiasutuste kogutud tuludest, tehtud kuludest, kõikide omavalitsuste vastutustundest eelarveliste otsuste tegemisel, arengutest majanduses ja tööturul, ettevõtete maksukäitumisest ning ka Eesti 2009. aasta lõplikust SKP mahust.

Kuigi rahandusministeerium on vajadusel valmis kasutama erinevaid meetmeid, et hoida valitsussektori defitsiit kolme protsendi piires SKP-st, sõltub lõplik puudujääginumber ministeeriumi hinnangul väga paljudest komponentidest, mida mõjutavad erinevad valitsussektori osapooled.

Kui majandusearengutes, tulude laekumises ja kulude tegemises ei realiseeru oodatust suuremaid negatiivseid riske, täidab Eesti ministeeriumi hinnangul aasta lõpuks Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi.