Ministeeriumid uurivad võimalust vähendada ettevõtte asutamiseks vajalikku rahasummat, et soodustada uute firmade loomist. Selles, kas algkapitali suuruseks võiks jääda vaid üks euro ning kas muudatus võiks suurendada omanike vastutust, ollakse lahkarvamusel.

Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni (EVEA) presidendi Marina Kaasi sõnul tuleks seadust muuta nii ruttu kui võimalik. „See ei oleks revolutsioon. Euroopa vooluga kaasa minnes võiks kapitalinõue olla 15,6 krooni,” viitas Kaas Euroopa Komisjoni initsiatiivile luua ühe euroga piiratud vastutusega ettevõttevormi.

Kaasi hinnangul ei suuda ka praegune nõue, 40 000 krooni välistada võimalikku maksejõuetust ega takistada „prügikala” sattumist eeskujulike firmade nimekirja. „Küll hoiab see eemale ülikoolilõpetajad, spetsialistid ja aktiivsemad koduperenaised, kellel tavaliselt ei ole kohe sellist tagavara osakapitaliks panna,” märkis ta.

Justiitsministeeriumi teatel on aga kaalumisel mitu võimalust, kuidas osaühingu kapitalirežiimi kujundada. „Kindlasti lähtutakse seejuures sellest, et osanike, juhatuse liikmete ja võlausaldajate vastutus oleks tasakaalus,” viitas ministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus ühingu uue vormi puhul ka võimalikule muudatusele osanike vastutuses.

Marina Kaasi sõnul ei lahendaks olukorda võimalus, et miinimumkapitali tegeliku sissemaksmise asemel tekiks ettevõtte raamatupidamises sama suur nõue omanike vastu. „Sisuliselt ei erineks see praegusest seisust. Ärgitaksime nii ettevõtjaid endale lihtsameelselt võlga kaela võtma,” ütles ta, pidades silmas, et selline muudatus ei teeniks enam algset eesmärki.

Soomes saaks aktsiaseltsi

Riigikantselei suhtub ettepanekusse soosivalt, kinnitas kantselei strateegiabüroo direktori asetäitja Klas Klaas. „Toetame miinimumnõude vähendamist või täiesti ära kaotamist. Muud juttu teistest tagatistest pole olnud,” sõnas Klaas.

Näiteks Soomes kehtib nõue, et miinimumkapitali peab ole­ma 39 000 krooni (u 2500 eurot), millega saab asutada „osakeyhtiö”. Eesti süsteemi ülekantuna tähendab see aktsiaseltsi, mille jaoks on vaja vähemalt 400 000 krooni.

Põhivara jaoks peab firma looja raha ikka leidma

•• Ettevõtte asutamisega seotud kulude vähendamise üks eesmärke on aidata kaasa uute töökohtade loomisele. „Osa töötutest suudaksid olla endale ise tööandjaks, praegu võetakse aga pigem töötukindlustus,” on Eesti väikeettevõtete assotsiatsiooni president Marina Kaas murelik. Näiteks on töötukassa abil saanud tänavu kümne kuuga ettevõtluskoolitust 741 inimest, kes kõik võiksid olla juba ise võimalikud tööandjad.

•• Mullu nutitelefonidele tarkvara tootmist alustanud OÜ Indilo Wireless juhatuse liikme Janek Priimanni arvates ei ole kapitali kärpimisel suurt mõtet. „Ükskõik mida tegema hakkad, ikka läheb rohkem.” Küll võib see luua Priimanni hinnagul võimaluse nn tankistidele, mistõttu soovitab ta vähemalt riigilõivud kindlasti alles jätta.

•• Tänavu jaanuaris tegevust alustanud tantsustuudio Merengue juhi Anne-Mai Angerjärve sõnul kulub samuti osa kapitalist kindlasti firma põhivara soetamisele. Ettevõtte asutajana ei pea ta õigeks, et osakapitali vähendamisega tekkivaid riske peaks ta enda kanda võtma.