SEB poolt täna avaldatud Nordic Outlook järgi on Balti riikide, eriti Eesti majanduses näha esimesi "heledaid täppe" keset pimedust.
Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) langeb tänavu 14%, järgmisel aastal jääb kasv 0% ümbrusesse ning 2011. aastal tuleb kasvuks 4%, seisab täna avaldatud SEB Nordic Outlook ülevaates.
SEB ökonomistide arvates on Eestil reaalne šanss võtta euro kasutusele 2011. aastal. „Viiest Maastrichti kriteeriumist nelja täidab Eesti ilma probleemideta,“ kirjutab Nordic Outlook „Võimalik komistuskivi on eelarve, mis praegu on täpselt maksimaalselt lubatud 3% defitsiidi juures.“
Kolme Balti riigi võrdluses on SEB arvates Eesti jõudnud kõige kaugemale. Kohanemisprotsessis ollakse teistest ees ja riigi rahandus on tunduvalt paremas seisu. Samuti on ekspordi osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangus tunduvalt kõrgem – sellest võiks loota, et nõudluse taastumine maailmamajanduses mõjutab Eesti käekäiku mõnevõrra rohkem.
SEB prognoosib, et palgakärped Balti riikides saavad sellel aastal olema 15-20% ringis. Ametlikud numbrid näitavad küll kärpeid 10% ringis, kuid SEB arvates on tegelik lõikus suurem – varimajandus, aga ka koondamistasud moonutavad statistikat. „Palgalangus jätkub ka järgmisel aastal, küll mõnevõrra aeglasemas tempos,“ lisab SEB Nordic Outlook.
Põllumajandusministeeriumi teatel ei vasta tõele Juhal Aare väide, et kalandusteemaline film valmis kolm kuud enne tähtaega, kuna lõppversiooni pole ministeerium siiani saanud.
Varstu keskkooli klassivennad ning Tartu ülikooli vilistlased Marko Lehes ja Indrek Tulp plaanivad kuue aasta pärast tuua Euroopa turule koduse suguhaiguste määramise testi, mis oleks senistest testimisvõimalustest oluliselt diskreetsem ja kiirem.
Innsbrucki ülikooli teadlased on võtnud vaatluse alla mägikuurortidesse talispordirõõme nautima tulnud inimeste surmapõhjused, sest hämmastavalt suur hulk neist sureb südameinfarkti tagajärjel.
California ülikooli teadlased leidsid, et tahtmine teha trenni on tugevalt pärilik tunnus.
Väikesed merepõhja kinnituvad loomakesed aitavad teadlastel mõista kokkuvarisemisohus Lääne-Antarktise jääkilbi stabiilsust minevikus.
Ilmselt on kõik kogenud seda, et vanad inimesed kipuvad ühele inimesele sama lugu mitu korda rääkima.
Ilm täpsemalt