Obama nõudis suurpankuritelt, et pangad peaksid hakkama väikeettevõtetele rohkem laenu andma, vahendas Reuters. Hetkel on just pankade laenupoliitika saanud peamiseks piduriks, miks USA majandus taastub aeglasemalt kui Hiina ja India oma.
Obama on üritanud pangandussektorit maksumaksja rahaga turgutades taas jalule aidata ja viimastel kuudel on börsid hakanud taastuma, kuid pankuritele ei meeldi teps mitte, et Valge Maja tahab uue finantskriisi vältimiseks rakendada nende suhtes karme järelevalvemeetmeid, vahendas Bloomberg.
"Ameerika pangad said Ameerika maksumaksjatelt erakordse toetuse," rõhutas Obama pärast Valges Majas poolteist tundi kestnud kohtumist suurpankuritega, keda USA meedia on nimetanud paksudeks kassideks.
"Praegu, kui nad on taas oma jalgadel, ootame me neilt erakordset kohustust aidata taastada majandust," selgitas Obama.
Kohtumisel käsitles Obama nelja suurt teemat: laenuandmise suurendamist väikeettevõtetele, väiksemate tagatisega laenude tõhususe arendamist, juhtide lisatasude kontrollimist ja järelevalve toetamist, vahendas AP.
Obama ei esitanud suurpankuritele siiski kindlaid nõudmisi laenude andmise osas, vaid leidis, et pankadel on õigus suurendada oma kapitalibaasi ja mitte anda riskantseid laene.

Suurpankurid: mis meil ikka üle jääb
Suurpankurid kinnitasid, et said kohtumisel Obamaga kindla sõnumi. Nad lubasid meediale antud usutlustes suurendada krediidiandmist väikeettevõtetele, samuti kinnitasid vähemalt sõnades, et toetavad järelevalvemeetmeid.
"Iga pank selles ruumis rääkis paljude väikeettevõtete alustajate toetamisest ja esitas väga agressiivseid eesmärke väikeettevõtete laenude andmise osas järgmisel aastal," kinnitas U.S. Bancorp. juht Richard Davis.
Bank of America Corp. teatas, et kavatseb laenuandmist järgmisel aastal suurendada 5 miljardi dollari (50 miljardit krooni) võrra, JPMorgan Chase & Co. 4 miljardi dollari (40 miljardit krooni) võrra ning Wells Fargo 25 protsendi võrra.
Citigroup ja Wells Fargo teatasid ka, et hakkavad valitsuselt TARP-programmi (Troubled Asset Relief Program) raames laenuks saadud summasid tagasi maksma. Bank of America Corp. on valitsuselt saanud 45 miljardit dollarit (450 miljardit krooni), Citigroup 45 miljardit dollarit ja Wells Fargo 25 miljardit dollarit (250 miljardit krooni).

USA majanduse raske seis
USA-s on laenude andmine alates 2008. aasta oktoobrist vähenenud 1,65 triljonilt dollarilt (16,5 triljonit krooni) tänavu detsembri alguseks 1,35 triljoni dollarini (13,5 triljonit krooni). Ühiskonnas on majanduskriisi algusest alates üha kasvanud pahameel suurpankade vastu, kelle ohjeldamatu laenamispoliitika viljad tuleb klientidel kinni maksta. Teisalt pole kodanikud rahul ka pankade kavatsusega maksta oma juhtidele ülikõrgeid boonustasusid.
Mõned analüütikud leiavad koguni, et laenude andmise suurendamine polegi praegusel hetkel majanduses kõige põletavam probleem.
"Te ei saa luua laenunõudlust, kui inimestel pole usaldust majanduse suhtes," märkis Mendon Capital’i president Anton Schutz.
Kinnisvarasektorist alguse saanud majanduslangus viis riigi majanduse detsembris 2007 kriisi. Alates sellest ajast on tööta jäänud riigis 7,2 miljonit inimest. Hetkel on riigis tööta 10 protsenti tööealisest elanikkonnast. USA-s kasvas kolmandas kvartalis SKP eelmise kvartaliga võrreldes 2,8 protsenti.
Kohtumisel Obamaga osalesid kaksteist suurpankurit, neist kolm telefoni teel: Goldman Sachs Group Inc. juht Lloyd Blankfein, JP Morgan Stanley juht John Mack, Citigroup Inc. juht Richard Parsons, Bank of America juht Ken Lewis, Wells Fargo juht John Stumpf, U.S. Bancorp juht Richard Davis, Bank of New Yorki juht Robert Kelly, American Express Co. juht Kenneth Chenault, JPMorgan Chase’i juht Jamie Dimon, Capital One Financial Corp. juht Richard Fairbank, State Street Corp. juht Ron Logue ja PNC Financial Services Group Inc. juht Jim Rohr.